Tunniplaan

        Stuudium

        Menüü

        Koolibuss

        Koolivorm

 

                                                                                  

 

Erasmus

EEA Grants

« Tagasi

ESF projekt "Grupiprotsessi juhtimine, kasutades suhtlusoskusi ja sotsiomeetrilisi tegevusi"

 

Uut 2018 aastat alustame heade sõnumitega. Vääna Mõisakool sai INNOVEle esitatud koolimeeskonna ühisõppe projektile „Grupiprotsessi juhtimine, kasutades suhtlusoskusi ja sotsiomeetrilisi tegevusi" rahastuse. Projekti rahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist ning projekti maksumus on 4402,5 eurot ning projekt valmis koostöös Tartu Psühhodraama Instituudiga.

Projekti  peamiseks tegevuseks on ühisõppe raames kuuekuulise perioodi vältel (jaanuar 2018 kuni juuni 2018) erinevatel metoodikatel põhineva koolitustsükli läbiviimine ning õpitu rakendamine igapäevatöös. Idee ühisõppe läbiviimiseks tulenes koolimeeskonna ühtsest soovist avardada teadmisi ning omandada täiendavaid oskusi ja kogemusi grupiprotsessi juhtimisel, suhtlemisoskuste, draamategevuse ja rollimängude  laiemaks rakendamiseks õppe- ja kasvatustöö teadlikul läbiviimisel.   
 
Projekti raames toimuva ühisõppe eesmärk keskendub mitmele olulisele lähteülesandele, kus peamiseks on anda õpetajatele sotsiomeetrilised tööriistad grupisuhete loomiseks ja uurimiseks. Samuti peame oluliseks arendada koolitöötajates selget eneseväljendusoskust ja aktiivse kuulamise oskust, mõistmaks  ja tundmaks ära konflikti, mis vajab sekkumist.   
 
Ühisõppe eesmärgid:
  1. Õpetajatel on teadmised grupi psühholoogilise arengu faasidest ning oskused juhtida neid erinevaid faase koostöö saavutamiseks ja hoidmiseks klassis. Väljendub järgmises: Õpetajad kasutavad selget eneseväljendust kui baasilist suhtlemisviisi  ja aktiivset kuulamisoskust suhetes õpilastega, teevad leppeid ning järgivad neid klassikollektiivis.  
  2. Konfliktidest tulenev käitumine õpilaste seas on vähenenud ning omavahelised suhted on paranenud. Väljendub järgnevas: Õpetajad kasutavad sotsiomeetrilisi harjutusi, et võimaldada õpilastel luua erinevaid suhteid, samuti vastupanu uurimiseks ja mõõtmiseks. Oskavad vahendada konflikti õpilaste vahel, kasutades tõhusalt mõnda probleemilahendusmeetodit klassis kerkinud probleemide lahendamisel. Õpilased lahendavad omavahelisi probleeme vägivallatumalt ning pöörduvad probleemide korral vajadusel rohkem õpetaja poole, kes aitab neil konflikti vahendada.

Projekti viivad läbi Ene Velström, kes on Tartu Psühhodraama Instituudi õppejõud, psühhodraama koolitaja (TEP e Trainer-Educator-Practitioner in Psychodrama, Sociometry and Group Psychotherpy), suhtlemistreener aastast 1998, Gordon Training International Lapsevanemate kooli ja Õpetajate kooli koolitaja aastast 2004, SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuse koolitaja ja superviisor aastast 2002 ning Priit Ahte, kes on Tartu Psühhodraama Instituudi lõpetanud psühhodraama grupijuht, täiskasvanute koolitaja SA Omanäolise Kooli Arenduskeskuses, õpetanud täiskasvanuid Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses ja Tallinna Tehnikaülikoolis, töötanud aastast 2007 erinevas vanuseastmes lastega lasteaiast kuni gümnaasiumini nii üldhariduskoolis kui ka muuseumis. Juhtinud Psühhodraama enesearengugruppe aastast 2012. 

Projekti innovaatilisus ning lisaväärtus seisneb järgmistes projekti käigus realiseeruvates tegevustes:  
  1. Õpetajal on võimalik läbi eelintervjuude saada personaalset tagasisidet. Eelintervjuude tulemusena kaardistatakse õpetajate individuaalsed koolitusvajadused, millele tuginedes koostatakse täpne ja asjakohane koolitusmaterjal.   
  2. Õppimine on praktiline, kus töö meeskonnas vaheldub teadliku praktiseerimise ja tööga õpilastega. Õpetaja omandab uusi oskusi, proovib rakendada ning saab sellekohast supervisiooni.  
  3. Koolitus-supervisioonil rakendatakse oskuste õppimisel ja rakendamisel psühhodraama rollitreeningut, sotsiomeetrilisi harjutusi, sotsiodraamat, mis on tõhusad meetodid erinevate käitumisviiside õppimisel ja äratundmisel ning arendavad osaleja empaatiavõimet, loovust, spontaansust, lahendusmeelsust ja tegutsemiskindlust.  
  4. Projekt toetab Eesti elukestva õppe strateegia 2020 elluviimist, kus ühe strateegilise eesmärgina on toodud välja muutunud õpikäsituse rakendumist. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks loob antud projekt soodsad tingimused, kus läbi ühisõppe koolituse kujundatakse koolimeeskonna liikmete rolli ümbermõtestamine, mille tulemusena suudavad nad tulemuslikult luua õppija arengut toetav turvaline õpikeskkond.  
Otsene projekti mõju avaldub kooli kõikide osapoolte kõrges rahulolus, on selleks siis  lapsevanemad, koolitöötajad või õpilased. Tulenevalt püstitatud eesmärkidest saavad õpetajad rakendada omandatud teadmisi grupi psühholoogilise arengu faasidest ning tulevad toime erinevate faaside juhtimisega koostöö saavutamiseks klassis.   
 
Samuti tekivad soodsad tingimused täitmaks muutunud õpikäsituse eesmärke nagu õpioskuste areng, paremad koostööoskused, enesejuhtimise oskus ning subjektiivse heaolu saavutamine.