VMK AntsudLeenud osalesid sellel suvel Horvaatias peetaval rahvusvahelisel folkloorifestivalil "Adriatica Folk Fest 2018".

Tegemist oli 10 päevase bussisõiduga, mis algul tundus tantsijatele hirmutav, kuid mõnekümne sõidutunni järel juba tore ja meeldiv reisimise viis.

Peale VMK AntsudeLeenude olid meie bussis veel Tamsalu rühm „Pastlad Kulunud" ja Koeru rühm „Varbad Villis". Seega toimus sõidu ajal kogu aeg midagi huvitavat, nt Rubiku Kuubiku keerutamise võistlus, mille vaieldamatuks võitjaks krooniti Vääna tantsija Martin.

Horvaatiasse jõudmiseks sõitsime läbi  Poola, Austria, Sloveenia. Nendes riikides oli meil ööbimiskohad ja võimalus külastada lähedalasuvaid ostukeskusi ja vaatamisväärsusi.

Nii läbisime ka ühe pikima, 7,5 km tunneli Austriast Sloveeniasse. Sloveenias tegime ka pikema peatuse Bledi linnakeses. Seal soovitati meil käia Bledi järve ääres. Kilomeeter maad kõndimiseks ja vaade, mis avanes, oli suurepärane.

Tunnike mööduski vaateid imetledes ja pildistades, kui tuligi juba ennast bussisõiduks uuesti valmis panna, et jõuda järgmisse sihtpunkti, Postojna koobastesse.

Koobastes oli küll külm ja rõske, giidi ütluste kohaselt on seal aastaringselt 10 kraadi sooja, kuid sellest hoolimata avanes meile lummav vaatepilt. Nimelt moodustasid stalakdiidid ja stalagmiidid imepäraseid looduslikke skulptuure.

Omaette elamus oli ka koobastes maa - aluse rongiga sõit. Tunne oli nagu lõbustuspargi atraktsioonil Ameerika mäed, kuid siin pidid pikemad külastajad hoopis hoidma oma päid, et neid mitte ära lüüa.

Horvaatias peatusime kohas nimega Uvala Scott, kus pakuti meile peavarju neljaks ööks. Siin sõime hommiku – ja õhtusööki, ning tegime ettevalmistusi festivalil esinemiseks.

Festivali esimesel päeval jõudsime külastada Plitvice'i rahvusparki. See on kindlasti üks Euroopa ilusaimaid rahvusparke. Metsaga kaetud kõrgete mägede vahel peidavad end kristallpuhta veega järved ja maagilised kosed.

Festivalil esinesime kahel õhtul, esimene kord Novi Vinodolskis ja teisel korral Crikvenica linnas. Horvaatia festival oli Vääna Mõisakooli tantsijatele esimeseks välisesinemiseks ja seda oli ka esimesel õhtul näha. Laval ei ole me enne tantsinud ja seal olemine pani tantsijate oskused proovile, kuid saime siiski kenasti hakkama. Teisel esinemisel olime juba proffid ja kõik läks suurepäraselt, esinemiselamus veel peale selle. Kurvaks tegi meid ainult teadmine, et see on selle koosseisu viimane ühine esinemine.

 

Kui veel rääkida elamustest, siis Krki vanalinn, sõit Košlun'i saarele ja Krki mudarand koos Vahemere suplusega täitsid meie viimast päeva Horvaatias.

Tagasitee viis meid läbi Itaalia, kus peatus paigaks oli Jolly Camping ja reisisihiks Veneetsia. Saarele sõitsime veetrammiga ja juba kanalisse sisenemine võttis vaatepilt hingetuks. Veneetsia pakkus meile tõelist naudingut oma väikeste poekeste, võrratute vaadete, pizza ja gelatoga. Sinna me tahtsimegi jääda, kogu eluks!

 

 

Sellest hoolimata jõudes Eestisse tagasi olime õnnelikud, sest koduigatsus oli ikka juba väga suur. Kallistades saatsime oma bussikaaslased koju ja lõpuks võttiski buss suuna Vääna poole.

Aitäh armsad tantsijad, teiega koos oli vahva seigelda! Aitäh Eesti Europeade Komiteele, kes selle reisi korraldas! Aitäh teile bussijuhid, Ango ja Agu Kübarsepp!

 

Pildid Svea Sokka

Kirjutas Svea Sokka