Head sõbrad!

Täna tähistame meie armsa kodumaa 99. sünnipäeva. Tihti on kombeks Eesti Vabariigi sünnipäevakõnedes vaadata tagasi, teha kokkuvõtteid ning anda hinnanguid läinud aastale. Teie lahkel loal jätan need teemad mahukate aruannete koostamise tarbeks.

Pigem kutsun teid üles vaatama homsetesse päevadesse ja tegemistesse, pingutamaks selle nimel, et südamesse jaguks rõõmu ja armastust.  Just selleks olemegi täna siia kogunenud - nautima laule, mis meil kõigil südame soojaks teevad ning tantsimaks tantse, mis panevad ka kõige loiuma inimese jalad krapsakalt tatsuma.    

Kuigi sünnipäevast on möödas nädalapäevad, ei keela see meil ka täna end erilisena tunda. Me kõik tunneme uhkust oma väärikas eas kodumaa üle, kus iga aastakümme räägib meile oma põnevat ajalugu.  Mida tähendab meie jaoks kodumaa? Suure tõenäosusega on igal ühel meist oma arusaam ning mõte, mida võib olla ei olegi nii kerge sõnadesse panna?

Kellele tähendab see kiviklibust maarjamaamulda, kellele aga tormist merd või suitsupääsukese madalat lendu enne vihma algust. Või on see tulikuum rannaliiv, mida päike on oma soojusega külluslikult hellitanud? Või hoopis vanaema kootud kirju kaltsuvaip, milles on lugematu arv värve ning hingesoojust.

Kui me kõik tahaksime selgitada, mida meie jaoks tähendab sõna  kodumaa, siis tõenäoliselt ei jõuaks keegi meist homme ei tööle ega kooli.  Las siis igaüks mõtleb veidi endamisi, mida see sõna talle tähendab. Öeldakse, et tõeliselt hakatakse väärtustama seda, mille oleme kaotanud. Ma ei tahaks, et keegi meist peaks kunagi tabama end mõttelt „küll oli ilus ja hea meie vabal kodumaal elada".

Ja et seda ei juhtuks, peame andma endast kõik ja rohkemgi veel, et 99-le järgneksid ka järgmised sünnipäevapidustused.  Saagu tänasest  pidupäevakontserdist meie kingitus Eesti riigile – tahe olla iga päevaga targem ja parem. Hoolida sinistest järvedest, taevalaotuses liuglevast suitsupääsukesest ning lumega kaetud rukkipõldudest.

Õppigem ja töötagem, laulgem ja tantsigem kõige selle nimel, et meie  kodumaa jääks alati vabaks ning et eesti naise ja mehe, tüdruku ja poisi, taadi ja memme südames leiduks alati armastust oma kodumaa vastu. 

Heli Rannik