Tunniplaan

        Stuudium

       Menüü

        Koolibuss

        Koolivorm

                                                                                 

 

 

 

 

 

 

 

« Tagasi

Robootika võistlus FLL

FIRST LEGO League (FLL) on õpilastele vanuses 9-16 suunatud programm,  mille eesmärgiks on teaduse ja tehnoloogia populariseerimine ning lastele vajalike teadmiste ja oskuste andmine. FLL 2017/2018 hooaja ülesanne oli uurida vett - kuidas me seda kogume, transpordime ja kuidas sellest lahti saame. FLL toimub üle maailma ning sellel põneval hooajal võtab väljakutsest osa üle 30 000 meeskonna. 

Robotivõistluse eesmärgiks oli lahendada 2,5 minuti jooksul erinevaid ülesandeid ja koguda võimalikult palju punkte. Projekti käigus uurisid meeskonnad kindlat tõsielulist probleemi, mida teadlased ja insenerid lahendada üritavad. Uuritavale probleemile tuli meeskondadel leida innovatiivne lahendus või siis tugineda mõnele olemasolevale lahendusele. Projekti oluliseks osaks on oma avastuste ja lahenduse jagamine teiste inimestega.

Kokku osales Eestis 13.-14. jaanuaril 143 meeskonda ning nende hulgas astus võistlustulle ka Vääna Mõisakooli meeskond VMT (Vääna Mõisakooli targad) koosseisus Gren, Hugo, Joosep, Robert ja Morten 3. klassist ning Marten, Riho ja Otto 5. klassist. Nutikaid robootikuid juhendas tehnoloogia õpetaja Allan Haak.

VMK võistkonna sõnul oli ettevalmistusaeg väga lühike, seega otsisid nad lahendusi lihtsamatele probleemidele, ehkki lahendus oli üsna kõrgtehnoloogiline. Eelvenalt tuvastasid nad probleemi, milleks oli vee transport kohtadesse, kus seda oli raske teha (nt Aafrika). Info leidmiseks kasutasid nad peamiselt internetti ning nõu küsiti ka firma Rapla Vesi eksperdilt. 

Lahenduseks töötasid  nad välja kõrgtehnoloogilise pilve, mis kannab nime Transporter1. Tegemist on pilvedega, mis koguvad vett õhus olevast veeaurust ning spetsiaalsetest kogumispunktidest ja puhastavad selle. Peale puhastusprotsessi vesi külmutatakse ning hoiustatakse. Vastavalt vajadusele suunatakse hoidlatest puhas vesi torude kaudu sinna, kus seda vaja on. Torusüsteemi pikkuseks arvestasid nad ca 5 km.

Miks mitte pikemad? Põhjus selles, et nt USA-s on rajatud veetorusid, mis on mõnel puhul isegi 3000 km pikad. Juhul, kui toru puruneb, siis võtab remondimeeskonna kohalejõudmine ning veeta jäänud piirkonna abistamine liiga palju aega. Praktika aga näitab, et mida lühemad on torud, seda kiiremini on võimalik leke tuvastada ning viga kõrvaldada. 

Meil on hea meel, et Vääna Mõisakooli tublid robootikud saavutasid taaskord tubli tulemuse - saavutades II koha põhiväärtuste kategoorias.