Õpilaste hindamise korraldus
Arutatud läbi õppenõukogu koosolekul 24.08.2005 ja 19.12.2006
Õpilaste teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtted, tingimused ja kord
Vääna Lasteaed-algkoolis teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
1. anda tagasisidet õpilase õpiedukusest ja toetada õpilase arengut;
2. suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, toetada edasise haridustee valikut;
3. innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
4. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel.
Kool on kohustatud teavitama õpilast ja tema seaduslikku esindajat hindamise korraldusest koolis ning õpilasele pandud hinnetest ja antud hinnangutest. Vastav teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras.
Kooli õppekavas sätestatud hindamise korralduse avalikustab kool avaliku teabe seaduse alusel kooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel.
Õpilasel on õigus saada vastavalt klassi- või aineõpetajalt teavet oma hinnete kohta.
Õpilase teadmisi ja oskusi hindab vastava õppeaine õpetaja õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele.
Õppeveerandi algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.
Õppeveerandi õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega.
Kokkuvõttev hinne on õppeaine veerandi-, kursuse- , aasta- ning kooliastmehinne.
Veerandihinne pannakse välja õppeveerandi lõpul antud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud veerandihinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.
Kui õpilane jäetakse täiendavale õppetööle, pannakse õppeaine aastahinne või kooliastmehinne välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
Õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga, võib õppeveerandi lõpus jätta hinde välja panemata. Sellisel juhul pannakse järgmise õppeveerandi lõpul veerandihinne välja kahe eelnenud õppeveerandi jooksul saadud hinnete alusel.
Õpilasele, kelle veerandihinne on «puudulik» või «nõrk», kellele on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, koostatakse selles õppeaines individuaalne õppekava või määratakse mõni muu tugisüsteem (nt logopeediline abi, parandusõpe jm) vastavalt kooli õppekavas sätestatule, et aidata omandada nõutavad teadmised ja oskused.
Õppeaine aastahinne pannakse välja õppeveerandi hinnete alusel.
Kui õppeaine veerandihinne on jäänud välja panemata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, loetakse aastahinde väljapanekul antud õppeveerandi vältel omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk».
Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.
1.–2. kooliastmes viiakse õpilane, keda ei ole jäetud täiendavale õppetööle, järgmisse klassi üle enne õppeperioodi lõppu.
Kasutatav hindesüsteem ja hinnete teisendamine viiepallisüsteemi
Vääna Lasteaed-algkoolis on teadmiste ja oskuste hinded viiepallisüsteemis:
Hindega «5» («väga hea») hinnatakse suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust (edaspidi õpitulemus), kui see on täiel määral õppekava nõuetele vastav. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «5», kui õpilane on saanud 90–100% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
Hindega «4» («hea») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «4», kui õpilane on saanud 70–89% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
Hindega «3» («rahuldav») hinnatakse õpitulemust, kui see on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «3», kui õpilane on saanud 45–69% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
Hindega «2» («puudulik») hinnatakse õpitulemust, kui see on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «2», kui õpilane on saanud 20–44% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
Hindega «1» («nõrk») hinnatakse õpitulemust, kui see ei vasta õppekava nõuetele. Kui õpitulemuse hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega «1», kui õpilane on saanud 0–19% maksimaalselt võimalikust punktide arvust.
Kui Vääna Lasteaed-algkooli õpetaja kasutab hindamisel „+” ja „-„ märke, siis õppeveerandi lõpus teisendatakse need viiepallisüsteemi.
Sõnaliste hinnangute kasutamise põhimõtted, hinnangute andmise tingimused ja kord
1.klassis esimesel poolaastal kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid kõikides õppeainetes. Sel perioodil antakse õppeveerandi lõpul õpilase teadmistele ja oskustele kirjalikult kokkuvõtvaid sõnalisi hinnanguid.
Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord
Õpilasele antakse võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks, kui tema hinnatav tulemus on hinnatud hindega „puudulik” või „nõrk” või on hinne jäänud välja panemata.
Järeltöö peab olema sooritatud vähemalt kaks nädalat peale töö kättesaamist või vastamist.
Järelevastamine ja järeltööde sooritamine toimub õpetaja määratud korras.
Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtted, tingimused ja kord.
1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.
Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse Vääna Lasteaed-algkooli õppekavast (ja seal toodud üldpädevustest) ning kooli kodukorrast.
Kool on kohustatud teavitama õpilast ja tema seaduslikku esindajat käitumise ja hoolsuse hindamise korraldusest koolis ja õpilasele pandud hinnetest ja antud hinnangutest. Vastav teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras.
Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».
Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine koolis.
Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
Õpilane viiakse üle järgmisse klassi olenemata käitumise aastahindest.
Täiendavale õppetööle jätmise ning selle läbiviimise tingimused ja kord
Täiendavale õppetööle jätmise ning selle läbiviimise kord 1.-2. kooliastmes:
Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks võib 1.-2. kooliastme õpilase jätta täiendavale õppetööle.
Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
1.–2. kooliastmel jäetakse õpilane täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt veerandihinnetest või veerandite lõpus antud sõnalistest hinnangutest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk».
Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu.
Täiendava õppetöö raamse täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid.
Täiendava õppetöö tulemusi kontrallitakse ja hinnatakse.
Aastahinde väljapanekul arvestatakse täiendava õppetöö tulemusi.
Õpilane, kes jäeti täiendavale õppetööle, kuid keda ei jäeta klassikursust kordama, viiakse järgmisse klassi üle hiljemalt 30. augustiks.
