Lühiajalugu
Kroonikaraamatu järgi on Vääna kool asutatud 27. jaanuaril 1855. aastal Vääna mõisa poolt. Sel ajal oli mõisaomanikuks parun Otto von Stackelberg. Mõisaproua oli tol ajal väga edumeelne, hariduslembene, suhtles tihedalt ümbruskonna rahvaga. Ajaloost on teada, et proua võtnud 1850. a. paiku oma ümbrusest neli ärksamat noormeest (Ado Brido, Otto Uhla, Otto Koomi, Otto Melles) mõisa lastega koos õppima. Ühine õpetaja olnud Tallinnast. Kõik need noormehed saanud hiljem Vääna vallas kooliõpetajateks.
Esialgu ei olnud kindlaid koolihooneid, koolimaju. Õpiti-õpetati talude tagakambreis, rehetubades. On märgitud, et koolid töötasid Pagavere, Liikva, Naage ja Orava külades. Kõik need koolid olid osaliselt mõisa poolt finantseeritud. 1865. a. asutati Vääna Ministeeriumikool. 1874. aastal ehitati Vääna lähedale Vahi külla uus koolimaja. 1910. aastal alustati kroonu poolt Vääna Ministeeriumikooli uue hoone ehitamist Liikva külla, see on 3 km Väänast. Koolimaja oli kahekorruseline otstarbekalt ehitatud klaasrõduga hoone. Kuna maja jäi lõpuni välja ehitamata, hakkas ta kiiresti lagunema. 1919. a. oli maja täiesti kasutuskõlbmatu. Samal ajal maareformi käigus riigistati aga Vääna mõis ning 1920. a. algul kolis kool mõisa härrastemajja. Sellest ajast alates elas pikkade aastakümnete jooksul enamus direktoreid, õpetajaid ja kooliteenijaid mõisas. See oli nii kuni möödunud sajandi lõpuni.
